
nVidia kõige võimsam GeForce RTX 5090 graafikakaart on lõpuks ometi jõudnud tehnoloogiaülevaatajaile testimiseks ja me saame aimu, milleks see Blackwelli lipulaev tegelikult võimeline on. Kaks aastat on möödas sellest, kui nVidia andis välja GeForce RTX 4090 – uskumatult võimsa, käivitamisel 1600 dollariga GPU, mis ületas eelmist lipulaeva RTX 3090 keskmiselt 60% võrra 4K resolutsioonis. Lõpuks said PC-huvilised nautida 4K-mängu ilma kompromissideta. On selge, et sellistesse kingadesse on raske astuda, seega vaatame, kuidas RTX 5090 on sellega hakkama saanud.
Äsja saabus RTX 5090 Founders Edition videokaart – muljetavaldavalt kompaktne (vaid 2 pesa) versioon, mis sobib väikestesse lauaarvutitesse. Suureks küsimuseks on videokaardi hind, sest RTX 4090 FE maksab USAs turuletulekul 1600 dollarit, RTX 5090 aga tõotab olla 400 dollarit kallim. Lisahinna eest saame 32 GB VRAMi, GDDR7 ja 28 Gbps mälu, kuigi suurim kasu on tegelikult tarkvaras – RTX 5090 on esimene nVidia GPU, millel on lubatud uus DLSS 4 Multi Frame Generation tehnoloogia, mis lubab tohutut kaadrisageduse kasvu. Räägitakse kaadrisageduse neljakordistumisest, mõnel juhul isegi üle 8-kordsest kaadrisagedusest. See on suurepärane uudis kõigile, kes soovivad parimat 4K PC mängukogemust. Sama kehtib ka arendajatele, kes on huvitatud AI jõudlusest, ja sisuloojatele, kes soovivad kiiremat videotöötlust.

RTX 5090 edestab RTX 4090 praktiliselt kõigi tehniliste parameetrite poolest märkimisväärselt.
Videokaardi ehitus
RTX 5090 FE on äärmiselt kompaktne videokaart – kuigi see on sama pikk ja lai kui RTX 4090 FE, võtab see paksuselt vaid kaks pesa, seega sobib see ka SFF (Small Form Factor) arvutitesse. See on saavutatud uuendusliku jahutussüsteemi abil, mis kasutab kahte läbivooluventilaatorit, mis tõmbavad jahedamat õhku sisse altpoolt ja juhivad selle ülejäänud korpusesse, mitte aga kaardi üla- ja tagaküljelt välja. Trükkplaat on viidud kaardi keskele. Kui RTX 5090 30. jaanuaril müügile jõuab, on ostjatel muidugi võimalik kasutada ka erinevate tootjate videokaardiversioone, näiteks ASUSe ROG Astral RTX 5090. Uus GPU toetab uuendatud 12V-2×6 pistikut, kuid olemasolevad 12VHPWR-pistikud töötavad RTX 5090-ga tõrgeteta.

RTX 5090 (paremal) on palju õhem kui tema eelkäija.
nVidia soovitab kasutada 1000W toiteallikat, kuna RTX 5090 võib tarbida 575W energiat – 125W rohkem kui RTX 4090. 12VHPWR kaablid on 600W võimsusega, seega ei jää palju üle taktitamiseks. Ootused, et nVidia keskenduks RTX 50 seeria puhul rohkem energiatõhususele, ei ole täitunud, sest juba RTX 4090 oli suur hüpe võrreldes RTX 3090-ga oma 350W-ga. Uute videokaartide energiatarve on sisuliselt jõudnud ühe kaabliga saavutatavasse ülempiiri ja jääb vaid loota, et järgmise seeria kaartide puhul ei ole vaja kahte 12VHPWR kaablit.

RTX 5090 tehnilised näitajad võrreldes teiste RTX 50 seeria kaartidega
4K testid ja DLSS 4
Loomulikult pakuvad kõige suuremat huvi RTX 5090 võimekus arvutimängudes 4K resolutsiooniga ja maksimaalsete graafikasätetega. Enamikus testides võrreldakse uut videokaarti eelmise lipulaeva RTX 4090-ga, mis on peaaegu ainus konkurent. Kõigepealt paar sõna DLSS 4 ja konkreetselt nVidia uuest Multi Frame Generation tehnoloogiast, mis suudab iga tavapäraselt renderdatud kaadri kohta genereerida kuni kolm lisakaadrit. Selleks kasutab tehnoloogia uusimaid tehisintellekti mudeleid. Põhimõtteliselt võtavad tensorituumad traditsiooniliselt renderdatud kaadri, arvavad välja, millised peaksid olema järgmised kolm kaadrit, genereerivad need ja lisavad need enne järgmist renderdatud kaadrit. Nii lubab nVidia tohutut kaadrisageduse kasvu sellistes mängudes nagu Cyberpunk 2077 – 4K resolutsioonis ja ray tracing’u aktiveeritud kujul. Lisateavet DLSS 4 kohta leiate nVidia videost allpool: https://youtu.be/qQn3bsPNTyI. Mõned PC-mängude entusiastid väidavad aga, et nVidia algselt DLSS 3-ga kasutusele võetud kaadrite genereerimise meetod ei kajasta videokaardi tegelikku jõudlust. Arutelu nende “võltskaadrite” üle ei lõpe ilmselt niipea, kuid tuleb tunnistada, et nVidia on teinud suure sammu edasi võrreldes algse Frame Generation tehnoloogiaga. DLSS 4-s on kaadri genereerimise AI mudelid kiiremad ja kasutavad vähem VRAMi. Cyberpunk 2077-s nähtud kummalised artefaktid on harvemini ja kõik see on saavutatud nii, et kaadrisagedus on dramaatiliselt paranenud ja latentsus on kogu protsessi käigus kasvanud vaid 6 ms võrra. Tom’s Hardware’ i arvustajad on RTX 5090 juba testinud tavalises rasterdamisrežiimis ja aktiveeritud ray tracinguga. Täielikud testitulemused koos RT+DLSS 4 aktiveerimisega on aeganõudvad ja need ilmuvad veidi hiljem, kuid juba tehtud testidest saame palju õppida. RTX 5090 testiti mitmete väga nõudlike PC-mängudega – Assassin’s Creed Mirage, Baldur’s Gate 3, Black Myth: Wukong, Dragon Age: The Veilguard, Flight Simulator 2024, God of War Ragnarök ja teised. Testides kasutati Ryzen 7 9800X3D ja Core i9-13900K protsessoreid. Siin on tulemused:
Nagu näete, on keskmine kaadrisageduse kasv tavalises rasteriseerimisrežiimis (puhas videokaardi jõudlus ilma täiendavate AI-trikkideta) Ultra seadetega 25% (105,6 vs. 84,4 FPS).
Kuid kui ray tracing tehnoloogia on sisse lülitatud ja Ultra seaded on RTX 5090 eelis RTX 4090 ees kuni 37,5% (97,9 vs. 71,2 FPS). See on muu hulgas tingitud uue kaardi suuremast RT- südamike arvust. Kuid jääb küsimus, kas tõesti on võimalik saavutada 8x suuremat kaadrisagedust sekundis? Vaadates sünteetiliste testide tulemusi, on RTX 5090 esimene graafikakaart, mis Cyberpunk 2077 mängimisel Ultra seadistustel 4K resolutsioonis ületab 100 FPS-i piiri. Kui uus DSLL 4 Multi Frame Generation funktsioon on sisse lülitatud, saavutatakse sarnases stsenaariumis üle 200 FPSi kaadrisagedus. Kuigi see kõlab fantastiliselt, puutusid Rock Paper Shotgun ’i tehnikakriitikud Cyberpunk 2077’is kiiretel liikumistel kokku ähmaste piltidega. Pange ka tähele, et selle 218 FPS-i saavutamiseks on vaja üsna palju latentsust ohverdada. Need 218 FPS on alati ainult 64 FPS sisendikiirusega, kuna need traditsioonilised kaadrisagedused on ainsad, mis suudavad täpselt kajastada sisendandmeid, st hiireklikke.
Ka kolleegid Techspotist usuvad, et kaadrite genereerimine ei täida täielikult seda, mida nVidia turundus väidab. Tegemist ei ole tõelise jõudluse suurendamise funktsiooniga; sa ei suurenda FPS-i tegelikult 60 fps-lt 120 fps-ni. Selle asemel saad näiliselt sujuvamat mängimist, kuigi võimalike graafiliste artefaktidega, kuid ilma suurema kaadrisageduse käegakatsutavate eelisteta, nagu näiteks parem sisendviivitus. Lisaks on Multi Frame Gen täiesti sobimatu tehnoloogia tulistamismängude jaoks, kus kõrge FPS on suunatud latentsuse vähendamisele. Nvidia väide, et kõik mängijad peaksid kasutama frame generatsiooni, on tegelikkusest kaugel. Kõike seda arvesse võttes on sujuvam mängukogemus kindlasti oluline edasiminek. Kui sa ei mängi mängu, mis nõuab ülitäpset ja välkkiiret sihtimist, siis miks mitte seda ära kasutada? Eriti kui RTX 5090 videokaart on piisavalt võimas, et pakkuda kiireid “tõelisi” kaadrisagedusi Ultra kvaliteediseadeid nagu ray tracing. Sellisel juhul muutub kaadri genereerimine lisaluksuseks, mitte turundusvahendiks, nagu see minu arvates peaks olema.
1440p võrdlustestid
Kui tegemist on 1440p-ga, siis tehnikasait The Verge ’i arvustajad järeldavad, et 1440p-ga ei näita RTX 5090 nii suurt jõudluse kasvu kui 4K-ga. Black Myth: Wukong (hetkel üks kõige nõudlikumaid PC-mänge) oli ainus, kus RTX 5090 ei suutnud 1440p juures ilma FSR-i või DLSS-i abita pakkuda üle 100 kaadri sekundis. DLSS-i lubamine 75%-l selles mängus tõstis RTX 5090 jõudluse peaaegu 120fps-ni – lähemale 144Hz monitori võimekuse ülempiirile -, kuid see on vaid 17% rohkem kui RTX 4090-l. Horizon Zero Dawn saavutas RTX 5090-l väga kõrgetel seadistustel keskmiselt 200fps. Jällegi on see vaid 13% rohkem kui RTX 4090-l samade seadete juures. Sarnaselt jooksis Returnal ilma DLSS-ita RTX 5090-l vaid 19% kiiremini kui RTX 4090-l. Sarnane oli olukord ka Call of Duty: Black Ops 6 puhul, kus RTX 5090 saavutas ilma DLSS-ita peaaegu 200fps, mis on umbes 15% kiiremini kui RTX 4090-l. Huvitav on see, et Assassin’s Creed Mirage ’is suutis RTX 5090 saavutada vaid 8% parema jõudluse kui RTX 4090. Seevastu Cyberpunk 2077 ja Forza Motorsport on haruldased näited, kus RTX 5090 pakub 1440p resolutsioonis RTX 4090-ga võrreldes rohkem kui 30% suuremat jõudlust kui RTX 4090.

Jõudluse kasv on suuresti tingitud pigem tehisintellekti tehnoloogiatest kui riistvara täiustamisest.
Kui DLSS ei ole sisse lülitatud, on RTX 5090 edumaa RTX 4090 ees 1440p resolutsioonis keskmiselt 18% – üldiselt on see väiksem hüpe kui eelmise põlvkonna mängudes, kus RTX 4090 edestas RTX 3090 mitmetes PC-mängudes 40% võrra. Vaadates Tom’s Hardware’i seniseid keskmisi teste 1440p resolutsioonis, näeme sarnaseid trende. Huvitav on, et RTX 5090-ga komplekteeritud Intel Core i9-13900K protsessor töötab kohati halvemini kui RTX 4090, kuid see on tõenäoliselt kirjutatav draiverite arvele ja lahendatakse. Igas aruandes tuleks seda trendi jälgida:

RTX 5090 näitab 13% suuremat jõudlust tavalistes rasterdamistestides
Ilma võimaliku tehisintellekti eeliseta näitab RTX 5090 puhtalt jõudluse mõttes keskmiselt 13% kasvu. Kui lülitame ray tracingi sisse, on tulemus palju parem ja FPS-i kasv on juba 25%. Muidugi tuleb märkida, et RTX 5090-l on 170 ray tracing tuumaga, samas kui RTX 4090 sai ainult 128 RT tuuma.
Kuna üldine jõudluse eelis ei ole nii dramaatiline kui oodatud, on mõned arvustajad tituleerinud RTX 5090 RTX 4090 Ti (mudel, mida me kunagi ei oodanud). Loomulikult on üldine kaadrite arv sekundis 1440p resolutsiooni juures enam kui piisav ja me räägime siin ainult absoluutsetest numbritest. Keskmine kasutaja tõenäoliselt ei suuda vahet teha 227 FPS ja 172 FPS vahel (rääkimata sellest, et sul on vaja 240 Hz värskendusega monitori). Kokkuvõttes aitab DLSS 4 Multi Frame Gen funktsioon ilmselgelt 1440p resolutsiooni puhul. Ma kahtlen, et paljud inimesed ostavad RTX 5090 ainult 1440p resolutsiooni pärast. Kui aga mõtled seda teha, siis tasub oodata RTX 5080, et näha, kuidas see 1440p resolutsioonil toimib.
Energiatarve, ventilaatorid ja soojus
RTX 5090 energiatarve on muljetavaldav – The Verge’i testides kuni 578 W. Näiteks Cyberpunk 2077 täis ray tracinguga isegi ilma DLSS-ita jõudis 569 W-ni ja tarbis regulaarselt üle 500 W. Võrdluseks, RTX 4090 tarbis samades tingimustes vaid 427 W. Techspoti arvustajatel õnnestus Cyberpunk 2077 mängimisel isegi 700 W piiri lähedale jõuda.
Maksimaalne temperatuur, mille arvustajad saavutasid, oli 70 °C (RTX 4090 saavutas samasuguses testis 64 °C). Ülekuumenemisega seotud probleeme ei ole seni täheldatud. Ventilaatorid kipuvad Cyberpunk 2077 mängimise ajal jõudma 1500 pöördeni minutis. RTX 5090 on suhteliselt vaikne videokaart ja tal on ka null pöörete režiim, kus ventilaatorid ei pöörle, kui GPU ei ole koormatud. Kuid isegi selles nullpööretel tühikäigurežiimis võib temperatuur ulatuda 50 °C-ni ja siis lülituvad ventilaatorid uuesti sisse, et jahutada kaarti mõistlikumale 30 °C-ni. Kasutajad peavad suletud korpustes jahutamise üle hoolikalt järele mõtlema.
Järeldused
RTX 5090 GPU on kahtlemata 4K-kuningas, kuid nVidia ei ole saavutanud RTX 4090 puhtast jõudluse kasvu. DLSS 4 pakub märkimisväärset paranemist nii pildikvaliteedis kui ka kaadritootmises. Videokaardi hind ei pruugi paljudele olla taskukohane. Tundub, et AMD ei püüa isegi mitte konkureerida RTX 5090-ga. Kui kõrge hind või energiatarbimine paneb RTX 5090 uuesti kaaluma, siis nVidia valmistub juba veebruaris pakkuma RTX 5080, RTX 5070 Ti ja RTX 5070 taskukohasema hinnaga. Puhta jõudluse poolest ei ole RTX 5090 sama revolutsiooniline videokaart kui RTX 4090. Kui aga piisavalt palju mänguarendajaid võtab DLSS 4 kasutusele, võib see kompaktne kaart tähistada uue ajastu algust, kus tarkvaralised täiustused on olulisemad kui riistvara ise. Uued RTX 5090 videokaardid on saadaval alates 30. jaanuarist toppc.ee veebipoes – nii üksikult kui ka pakettidena.